All posts by Mila

Ehitussektori kasv ei saa olla lõpmatu

Konjuktuuriinstituudi hiljuti avaldatud prognoos ütleb, et Eesti majanduse olukord on parem teistest Balti ja Põhja-Euroopa riikidest. Meie riigi vastav näitaja on 88 punkti 100st võimalikust. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu ekspertide andmetel annab see tunnistust Eesti majanduse heast tervislikust seisundist. Kuid selle arengu vedur on endiselt ehitussektor, mille kasv ei saa kesta igavesti.

„Konjunktuuriinstituudi andmetel on ehitussektori ettevõtete kiire kasv ja kindlustunde näitajad peamiselt seotud olemasolevate kaubanduskeskuste arendamisega ja uute ehitamisega. Umbes pooled arendajad ütlevad, et nende äri põhiprobleem on tööjõupuudus. Teine küsimus on, kui kaua praegune olukord kestab,“ räägib Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Maksim Sorokin. Tema sõnul kaubanduskeskusi ei ole võimalik rajada lõputult, kuna ostujõud ja inimeste arv on riigis ikkagi piiratud.

Maksim Sorokin lisas, et vähemalt 53% kõigist Eesti perekondadest on võimelised säästma. Sealjuures tunnevad end kõige kindlamalt alla 30‑aastased inimesed ja kõige haavatavam rühm on üle 65‑aastased inimesed. Üks võimalus kindlustunde suurendamiseks võib olla kogutud vahendite mõistlik investeerimine, mis võimaldab vähendada inflatsiooni mõju, pakkudes stabiilset lisatulu.

„Pole saladus, et majanduskasvu ajal tuleb säästa raha mustadeks päevadeks. Konjunktuuriinstituudi prognoosi järgi peaks riigi majanduslik olukord vähemalt käesoleva aasta lõpuni veelgi paranema. See tähendab, et on saabunud parim aeg investeerimiseks,“ kinnitab Maksim Sorokin.

Maksureform mõjus valusalt töötavate pensionäride rahakotile

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhtkond on kindel, et riik peaks mõtlema praeguse maksusüsteemi muutmisele, et töötavad pensionärid ei kaotaks oma tulu. Meenutagem, et alates 2018. aasta algusest on Eestis uus tulumaksu arvutamise süsteem, mille kohaselt sõltub maksuvaba miinimumi suurus otseselt igakuistest tuludest, mis hõlmavad ka vanaduspensioni.

Meie poole Eesti Arengu Hoiu-laenuühistusse pöörduvad pidevalt auväärses vanuses inimesed, kes on alates tänavusest jaanuarist oma sissetulekutes kaotanud: kes rohkem, kes vähem, kuid keskmine kahju on kuni 83 eurot kuus. Paljude jaoks on see summa tõesti märkimisväärne: mõni inimene on harjunud abistama väikese summaga sugulasi, mõni aga ei taha lihtsalt perele koormaks olla.

Muidugi üritame sellises olukorras oma klientidele alati selgitada maksumuutuste ja uue süsteemi põhimõtteid ning proovime vähemalt mingitki nõu anda. Ehkki paljud inimesed mõistavad isegi, et sellistes tingimustes saab toetuda ainult kõrvale pandud rahale. Siin on aga olulisim mitte unustada inflatsiooni: kui raha seisab kodus padja all, siis kaotab see oma väärtuses iga kuu. Seepärast püüame alati klientidele selgitada, et isegi väike mustadeks päevadeks kõrvale pandud rahasumma võib saada sissetulekuallikaks, kui seda õigesti kasutada. Turul on palju investeerimisvõimalusi, kuid me oleme kindlad, et just investeeringud hoiulaenuühistustesse on lihtsaim viis säästetud raha säilitamiseks ja mitmekordistamiseks.

Sellegipoolest oleme täiesti kindlad, et riik peaks mõtlema, kuidas pensionäridele endised õigused tagasi anda. Näiteks arvestati varem pensioni arvutamisel 236 eurot automaatselt maksuvabaks ja inimene ei pidanud seda ise taotlema. Muide, positiivseid muutusi on juba täheldatud. Näiteks kinnitas Riigikogu aasta alguses ikkagi täiendava maksuvabastuse muudatusettepaneku. Selle dokumendi kohaselt said töötavad pensionärid õiguse kohaldada osa maksuvaba miinimumi pensioni arvutamisel ja palga arvutamisel. Tõsi küll, väljamaksete kogusummat see ei mõjutanud, mistõttu Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhtkond on kindel, et olukorda parandab ainult pensionäridele otsese maksusoodustuse kehtestamine.

Siinkohal tuleks arvesse võtta, et meie riigi majanduse edu on saavutatud alles hiljuti tänu nendele inimestele, kes on nüüd pensionile jäänud. Paljud neist käivad endiselt tööl ja maksavad kõiki makse, ehk siis aitavad endiselt kaasa ühiskonna majandusliku õitsengu saavutamisele. Me usume, et riik peaks seda hindama ja mitte püüdma eelarvet rahaliselt kõige haavatavamate elanikkonnarühmade arvelt täiendada.

Pensioniks tuleb kõrvale panna juba noorena

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhtkond on veendunud, et pensioniks tasub hakata koguma juba noores eas. Ainult selliselt on õige planeerimisega võimalik tagada vanas eas korralik sissetulek. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu hinnangul ei tasuks arvestada üksnes riikliku pensionikindlustussüsteemiga.

Statistika kohaselt oli eelmise aasta keskmine teise pensionisamba väljamakse 58,22 eurot kuus, mis tähendab, et pensionärid said arvestada mitte enam, kui 400 euroga kuus. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul kinnitab see veel kord, et pensioni kogumist tuleb alustada juba noorelt. „Eeldades, et praegused pensionärid ühinesid pensionikindlustuse teise sambaga kohe pärast selle käivitamist 2001. aastal, olid nad sel ajal veidi üle 40 aasta vanad. Just seepärast lisandub nende pensionile vaid alla 60 euro,“ ütles Sorokin. „Kui neil oleks olnud võimalus hakata raha koguma 20 aastat varem, oleks pensionilisa palju suurem.“

Maksim Sorokin on kindel, et praegustel noortel ei tasu arvestada vaid pensionikindlustuse teise samba kohustuslike säästudega. „Mõistlikum oleks kaaluda korraga erinevaid säästmisvariante: nii kolmandat pensionisammast, kus väljamaksete suurus sõltub ainult hoiustaja võimalustest, kui ka mitmesuguseid klassikalisi investeerimisvahendeid ning sissemakseid hoiu-laenuühistutesse,“ teatas Maksim Sorokin. Tema sõnul on praegu põhiprobleemiks noorte endi madal vastutus. „Hiljuti tegi SEB Pank uuringu, mille käigus selgus, et pensioniks paneb praegu kõrvale vaid 43% Eesti elanikest. Samal ajal ei kontrolli umbes 80% küsitletutest üldse oma tulevase pensioni suurust ning paljusid ei huvita see küsimus üldse,“ ütles Sorokin.

Tema sõnul võiksid olukorda muuta üldhariduskoolide tasandil finantskirjaoskuse erikursused. „Pangaliit korraldab igal aastal finantskirjaoskuse kuud, mille käigus pankade esindajad räägivad õpilastele finantsprotsesside alustest, sealhulgas vajadusest investeerida oma vanaduspõlve heaolusse. Kuid üks kuu aastas pole ilmselgelt piisav. Selliseid tunde tuleks koolis püsivalt läbi viia,“ on Sorokin kindel.

Hoiu-laenuühistud panevad Teie raha tööle

Kui Eestis on hoiu-laenuühistud veel suhteliselt uus nähtus, siis Euroopas hakkas ühistuline liikumine levima ammu – esimesed ühistud loodi juba 1846. aastal Saksamaal. 1900. aastate alguses levis idee ka Ameerikasse ja sai seal kiiresti rahva hulgas populaarseks. Seda mitmel põhjusel. Kõik ühistu liikmed olid ühistu omanikeks ehk hoiu-laenuühistust sai oma iseloomult nagu liikmetele kuuluv pank. Inimesed mõistsid, et ühistud annavad neile suurema vabaduse otsustada oma finantsasjade üle ja erinevalt pankadest on eesmärk teenida võimalikult suurt kasumit oma liikmetele. Ka tänasel päeval on hoiu-laenuühistud kogu maailmas äärmiselt populaarsed ning võimaldavad oma liikmetel teenida madala riskiga lisasissetulekuid. Seega võib kinnitada, et hoiu-laenuühistud on kasvanud tugevaks ja usaldusväärseks finantstooteid pakkuvaks institutsiooniks. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu andis vastused enamlevinud küsimustele.

Miks ma peaksin Eesti Arengu Hoiu-laenuühistule oma raha usaldama?

Meie eesmärk on pakkuda oma liikmetele kaasaegseid ja soodsaid finantsteenuseid. Oma tegevusest anname igakuiselt aru Eesti Pangale, kus hoiustame ka reservkapitali. Igal aastal viiakse meil läbi kohustuslik audit ning koostatakse aastaaruanne, mis kinnitatakse hoiustajate üldkoosolekul. Ka ühistu tegevusega seotud otsuste vastuvõtmine toimub kõigi liikmete hääletamise teel meie iga-aastasel üldkoosolekul. Hoiuste garanteerimiseks rakendatakse järgmiseid meetmeid: garantiifond, hüpoteek, kommertspant ja isiklik käendus. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu asutaja-ettevõtetel on pikaajaline edukas investeerimise ja finantsjuhtimise kogemus – 13 aastat Eesti turul. Ligi 800 liiget on juba usaldanud oma hoiused meile, mille üldine maht on 13 miljonit eurot.

Oleme sotsiaalselt vastutustundlikud ja ei tee koostööd ettevõtetega, kes tegelevad kiirlaenude pakkumistega, alkoholi ja tubaka tootmise ning müügiga.

Millal laekuvad esimesed hoiuselt teenitud tulud?

See, millal hoiustaja esimene tulu tema arvele saabub, sõltub inimese soovist ja hoiustamise eesmärgist. On neid, kes tahavad teenida igakuist lisatulu kui ka neid, kes koguvad millegi suurema tarbeks ja soovivad väljamakset lepingu lõppemisel. Väljamaksete sageduse lepime iga liikmega eraldi kokku.

Kuidas minu raha kasvatatakse?

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu investeerib partner-ettevõtetesse, kes on ühtlasi ka Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu liikmed. Ettevõtete tegutsemisvaldkonnaks on finantsteenused: laenude andmine kinnisvara tagatisel, investeerimislaenude pakkumine, äriprojektide rahastamine (ehitus, kaubandus, tööstus) ja kinnisvarasse investeerimine (äri- ja üürikinnisvara).

Ma ei julge kuhugi oma raha paigutada, sest ei tea midagi investeerimisest.

Meie ühistu liikmeks astuvad enamjaolt inimesed, kes otsivad täiendavat teenimisvõimalust. Inimesele on oluline, et ta saaks raha riskivabalt “tööle panna” ega peaks ise muretsema. Enamus meie tänaseid kliente ei jälgi aktsiaturgu, ei ole kursis investeerimisvõimalustega või on kokku puutunud suurpankade poolt pakutavate madala kasumlikkusega hoiusekontodega. Meie ühistus teenib iga liige fikseeritud intressimääraga kasumit – 7,5% aastas. Klient ei pea muretsema, millist investeerimisinstrumenti valida või kuidas turu liikumisi jälgida. Seda teeme tema eest meie. Fikseeritud intressimäär rakendub kõigile hoiustele sõltumata summast, lepingu pikkusest ja intresside väljamaksmise perioodist. Julgeme oma tänaste liikmete rahulolu põhjal kinnitada, et meie juures kasvavad kõik hoiused turvaliselt, olenemata sellest, kas ja kui teadlik keegi finantsturust on.

Isegi, kui Te ei ole kindel, kas hoiu-laenuühistu on Teie raha kasvatamiseks sobiv valik, tulge konsultatsioonile.

Pangad peavad karmistama laenupoliitikat

Kommertspangad peaksid mõtlema kinnisvara- ja ehitusturu kasvu piiravatele meetmetele, leiavad Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu finantsanalüüsi osakonna eksperdid. Nende sõnul tekitab muret peamiselt eraisikutele antavate laenude kasv: viimase aasta jooksul on kodumajapidamistele antud laenude maht kasvanud 8% võrra.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul peavad pangad praeguses olukorras olema väga ettevaatlikud. „Kui vaatame Eesti Panga värskeid andmeid, siis näeme, et teisese kinnisvaraturu ja ehitussektori elavnemine on seotud elanikkonna sissetulekute üldise kasvuga. Inimesed on hakanud rohkem võtma suuri laene, mõnikord isegi mõtlemata, kas nad suudavad pikemas perspektiivis maksetega toime tulla, kui sissetulekud enam ei kasva. Sellises olukorras peab finantsreguleerija võtma tarvitusele meetmed riskide vähendamiseks,“ teatas Maksim Sorokin, lisades, et Eesti Panga andmetel ei kesta praegune palgakasv tõenäoliselt kaua.

Sellistes tingimustes tasuks ka kommertspankadel endil mõelda krediidipoliitika karmistamisele, leitakse Eesti Arengu Hoiu-laenuühistus. „Eesti Pank on juba hoiatanud, et kavatseb kehtestada lisapiiranguid kommertspankadele, kui väljastatud laenude mahu kasvutempo ei vähene. Reguleerijal on võimalus karmistada eluasemelaenude väljastamise nõudeid, näiteks piirata nende maksimumsummat,“ täpsustas Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Maksim Sorokin.

Eesti Pangal on ka teisi vahendeid kommertspankade laenupoliitika mõjutamiseks. Näiteks otsustati aprillis suurendada korraga kahe panga täiendavat reservkapitali: Luminor Banki ja LHV Panga oma. Vastavalt reguleeriva asutuse andmetele sattusid nad oma osakaalu suurenemise tõttu Eesti turul süsteemselt oluliste pankade kategooriasse. „Reservkapitali normide sellise tõstmise peaeesmärk on suurendada kommertspankade usaldusväärsust, kuid lõpuks mõjutab see ka nende laenuandmise võimalusi,“ selgitas Maksim Sorokin.

 

Miks eestlaste miljonid pangas hapuks lähevad?

Miks eestlaste miljonid pangas hapuks lähevad?

Kui uskuda pankade andmeid, on eestlased rikas rahvas. Jäi ju suurel hulgal Eesti kroone rahavahetuse järgselt kadunuks ning pangaarvetel „vedeleb“ praegugi miljoneid eurosid. Miks siis ikkagi inimesed oma rahal kasutult seista lasevad?

Viimastel aastatel räägitakse järjest enam turvalisest raha paigutamisest erinevatesse hoiu-laenuühistutesse. Enamus meist ei saa aru, millega tegemist ja kellele ühistutes hoiustamine sobib. Me mõistame, et pangaarvel või kapinurgal raha ei kasva, vaid kaotab oma väärtust (2017 aasta augustis oli Eestis inflatsioonimäär 4%). Kuid kuidas oma raha kasvama panna ja keda usaldada, me ei tea. Kui aktsiaturul või väärtpaberibörsil tegutsemine nõuab spetsiifilisi teadmisi, siis raha paigutamine hoiu-laenuühistusse on väidetavalt oluliselt lihtsam ja kindlam. Seda ka neile, kelle jaoks investeerimine ja hoiustamine on seni tundunud keeruline ning riskantne.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu väitel suureneb nende liikmeskond iga aastaga ja hoiustamise populaarsus kasvab jõudsalt: „Üheks põhjuseks on kindlasti see, et meie pakutud intress (7,5%) on kordades kõrgem, kui juhtivatel Eesti pankadel,“ on  Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimees Maksim Sorokin veendunud. „Mida rohkem finantsteadmisi saadakse, seda enam mõistetakse, et inflatsioon lihtalt “sööb raha ära“. Paigutades oma säästud hoiu-laenuühistusse tulu teenima, saavutatakse kaks eesmärki korraga: teenitakse oma palgale/pensionile lisatulu ja kaitstakse raha inflatsiooni eest,“ kinnitab Sorokin. Selgub, et peamised ühistutes hoiustajad on keskealised ja vanemad inimesed, kelle jaoks krüptoraha kaevandamine või erinevad investeerimisvõtted on liialt keerulised. „Mida vanemaks inimene saab, seda olulisem on hoida  rahaasjad selged ja lihtsad,“ leiab Sorokin keskmise hoiustaja vanusele lihtsa selgituse.

Julgustamaks ka teisi vanemaealisi, on nii mõnigi Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu liige täna võtnud enda kanda n.ö kogemusnõustaja rolli ja jagab oma hoiustamiskogemust meelsasti teiste huvilistega. 65-aastane Tiiu on oma raha ühistus kasvatanud juba mitu aastat. „Olen terve elu kõvasti tööd teinud. Kui lapsed kasvasid suureks ja enam minu abi ei vajanud, hakkas palga kõrvalt iga kuu midagi üle jääma. Mitte küll palju, aga aastatega kogunes päris kena kopikas. Hoidsin kõike kiivalt pangaarvel, piirasin kulutusi ja lootsin pensionile lisa säästa. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu kohta lugesin ajalehest ja panin nende juurde konsultatsiooniks aja kinni. Loomulikult ma muretsesin ja tütrele rääkida ei julgenud,“ naerab Tiiu tagantjärele oma ettevaatlikust. „Algusest peale oli kõik kuidagi teistmoodi. Ei mingit avatud ja rahvarohket pangakontorit ega järjekordi. Mulle pühendati aega ja selgitati kõike äärmiselt põhjalikult. Loomulikult oli mul hirm. Hirm, et paistan rumalana, et mu sõbrannad naeravad mu välja…,“ jagab Tiiu oma esmaseid emotsioone. Kuid kõigele vaatamata avas ta siiski Eesti Arengu Hoiu-laenuühistus hoiuse. Nüüdseks teenivad tema säästud juba teist aastat pensionile lisaraha. „Valisin igakuise intresside väljamaksmise ja nüüd laekuvad need minu arvele konkreetseks päevaks. Tunnen enda üle uhkust, et selle otsuse tegin. Täna julgen oma kogemusi teistega jagada ja usun, et saan paljudele abiks olla,“ on Tiiu enda üle silmnähtavalt uhke. „Ah et miks raha pangas või padja all hapuks läheb? Aga sellepärast, et ta lihtsalt seisab seal. Piim läheb ka hapuks kui ta pikalt seisab. See on ju sinu raha, pane ta siis enda heaks tööle,“ annab Tiiu soovituse.

Koostöös partner-ettevõtetega paigutab Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu oma hoiustajate raha vaid kasumit teenivatesse projektidesse. Peamiselt osutavad nende partner-ettevõtted finantsteenuseid: laenude andmine kinnisvara tagatisel, investeerimislaenude pakkumine, äriprojektide rahastamine ja investeeringud kinnisvarasse. Oma tegevusest antakse igakuiselt aru Eesti Pangale, kus hoiustatakse ka reservkapitali. Igal aastal viiakse läbi audit ning koostatakse aastaaruanne, mis kinnitatakse hoiustajate üldkoosolekul.

Mida on hea teada:

  • lepingu sõlmimime vastavalt hoiustaja soovile 1, 2, või 3 aastaks
  • minimaalne hoiuse periood on 1 aasta
  • minimaalne hoiuse summa on 1 000 eurot
  • Alates 100 000 eurost kehtivad eritingimused
  • 20% füüsilise isiku tulumaksu tasume meie
  • intresside väljamaksmine toimub kas kord kuus või pärast lepingu lõppemist
  • hoiu-laenuühistu liikmeks astumise osamaks on 30 eurot (tagastatakse lepingu lõpemisel), sisseastumistasu 6 eurot

 

Eks igalühel tuleb endal otsustada, kuidas oma rahaga ümber käia ja kus seda hoida. Aga viimaste aastate trendid kinnitavad, et inimeste usaldus hoiu-laenuühistute vastu tõuseb ning raha suudavad kasvatada ka need, kes seda seni vaid sukasääres hoidsid.

 

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu: Laenude intressimäärade tõus võib majandusele kasuks tulla

 

 

Viimasel ajal on hakatud aina rohkem rääkima laenude intressimäärade tõstmisest Euroopa Keskpanga poolt – tulevikus võib see kaasa tuua laenumaksete suurenemise inimestele, kes on võtnud ujuva intressimääraga laenu, kuid majandusarengu seisukohalt on selline samm positiivne, kuna võimaldab saavutada suuremat stabiilsust.

Eesti Pank hoiatab, et praegused intressimäärad ei ole igavesed, ning inimesed, kes on võtnud ujuva intressimääraga pikaajalisi laene, peaksid olema valmis selleks, et nende maksed võivad tulevikus suureneda. Kõigepealt võib see olukord mõjutada neid, kes on võtnud eluasemelaene. Kuid üldiselt on määrade tõstmine meede mõistliku majanduskasvu tempo leidmiseks. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul avaldab see majandusele üldiselt positiivset mõju.

„Intressimäärade tõstmine Keskpanga poolt võib olla tõhus vahend majanduse stabiliseerimiseks intressimäära õige ja sujuva reguleerimise korral. Näiteks: ei saa öelda, et kinnisvarahindade tõus 6–8% ulatuses on normaalne – see olukord võib põhjustada järjekordse ülekuumenemise ja põhjustada kriisi. Selle vältimiseks oleks mõistlik rakendada meetmeid olukorra stabiliseerimiseks, kuna maailma juhtivad majandusjõud on huvitatud stabiilsest ja korrapärasest kasvust ilma järskude hüpete ja kriisiolukordadeta,“ ütles Maksim Sorokin.

Wall Street Journali prognooside kohaselt võib Euroopa Keskpank algatada intressimäärade tõstmise protsessi 2019. aasta teises kvartalis. Eesti Keskpanga esindajate sõnul ei kasutata sellist vahendit mitte surve avaldamiseks, vaid kasvukiiruse reguleerimiseks, eesmärgiga vältida järske hüppeid.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu: Riik peaks tegema aktiivsemat teavitustööd pensionifondidega seotud riskide kohta

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu finantsanalüütikud on veendunud, et passiivsete pensionifondide arvukuse järsk suurenemine turul võib hoiustajate jaoks tähendada riskitaseme suurenemist ja riik peaks sellisel juhul Eesti elanikke sellest aktiivsemalt teavitama.

2017. aasta jooksul tuli Eesti turule kuus indeksifondi ehk niinimetatud passiivset pensionifondi, mille peamiseks eeliseks on madal teenindustasu ja peamiseks puuduseks hoiuste likviidsuse ja kontsentratsiooniga seotud riskide küllaltki suur tase. Selline hinnang on ära toodud Eesti Panga poolt finantsstabiilsuse kohta ilmunud viimases ülevaates. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnade kohaselt jäi see ülevaade laiale avalikkusele praktiliselt märkamatuks, kuigi sellised andmed on olulised iga pensionifondidesse hoiustaja jaoks.

„Passiivsete fondide peamine eripärasus seisneb selles, et nende näitajad on seotud börsiindeksiga ja nad kordavad täiel määral turul asetleidvaid liikumisi. See tähendab, et languse olukorras ei ole fondi haldajal praktiliselt mingit võimalust riskide vähendamiseks“, räägib Maksim Sorokin. Tema sõnade kohaselt ei pruugi tavaline hoiustaja passivsete fondide sellisele omapärale üldse mingit tähelepanu pöörata. „Riik peab sellisel juhul võtma endale kohustuse informeerida pensionifondidesse hoiustajaid selliste võimalike riskide olemasolust“, -lisas Sorokin.

Passiivsed pensionifondid suunavad oma aktivad peamiselt maailma börsidele ja suur osa neist on investeeritud riikides, mis arveldavad USA dollarites. Seepärast ei sõltu selliste fondide näitajad mitte ainult fonditurgude hüppelistest liikumistest vaid ka valuutakurssidest. Passiivsetesse fondidesse hoiustajate jaoks tähendab see, et maailmamajanduse järsu languse korral vähenevad nende hoiused.

Maksim Sorokini sõnade kohaselt on eriti riskantne hoida hoiuseid passiivsetes fondides nende kogumise viimases staadiumis: „Eesti Pank soovitab oma aruandes pensionieelses vanuses olevatele hoiustajatele paigutada raha aktiivselt hallatavatesse fondidesse, kuna seal on riskitase madalam“.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu tegeleb alates 2014. aastast hoiuste kaasamisega. Ühistu kuulub 2005. aastal asutatud ERE Grupi koosseisu, mille tegevusvaldkondadeks on finantsteenuste osutamine, laenude väljastamine, äriprojektide rahastamine ja kinnisvarainvesteeringud. Ettevõte huviorbiidis on traditsioonilised ettevõtlusvaldkonnad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.

 

Lisainfo:

Tel +372 5300 3883

E-post: info@ere.ee

www.ere.ee

 

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu: pangad karmistavad väikearendajatele kehtivat poliitikat

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu ekspertide sõnul on pangad hakanud karmistama kinnisvaraarendusettevõtetele kehtivat poliitikat. Uue poliitika eesmärk on piirata turupakkumiste kasvu ja väikearendajate tegevust, kes võivad suhtuda vastutustundetult oma kohustuste täitmisse.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu ekspertide sõnul oli eelmise aasta lõpu seisuga üksnes Harjumaal müüki pandud rohkem kui 2500 ehitusjärgus korterit. Võttes sealjuures arvesse turu praegust dünaamikat, võib lähitulevikus realiseerimata objektide arv tõusta järsult 3500-ni. Eksperdid on veendunud, et ainus viis ülemäärase pakkumise vältimiseks on kehtestada täiendavad piirangud kinnisvaraarendusettevõtetele.

„Paljud pealinna kinnisvaramaaklerid seisavad juba silmitsi asjaoluga, et kinnisvaraarenduseks laenude andmiseks otsuseid tehes nõuavad pangad arendajatelt poolte korterite müümist juba ehituse algul,“ ütles Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Maksim Sorokin. „Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu ekspertide sõnul ei ole see nõudmine sageli jõukohane aga turul uustulnukatele ning selle tulemusena on nad sunnitud oma projektid ootele panema. Samal ajal on suurtel ettevõtetel endiselt piisavalt raha uute nõuete täitmiseks.“ Sorokini sõnul on selline kommertspankade poliitika ainult teretulnud, sest see takistab kinnisvaraturu ülekuumenemist.

Sorokini sõnul hakkasid kommertspangad juba 2017. aasta lõpus järgima järjekindlat poliitikat, et vältida Eesti kinnisvaraturu ülekuumenemist. „Viimasel ajal on kommertspangad märkimisväärselt karmistanud oma nõudeid tagatise suuruse, väljastatavate laenude summa ja tähtaja suhtes. Optimismi sisendab ka asjaolu, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on juba teatanud, et selliseid finantsjärelevalve meetmeid hüpoteeklaenude valdkonnas Eestis võib pidada piisavaiks ja adekvaatseiks, säilitamaks stabiilsust laenuturul,“ ütles Maksim Sorokin.

Maa-ameti andmetel müüdi Eestis 2017. aastal 22 339 korterit kogusummas 1,5 miljardit eurot. Suurem osa neist ehk 6064 korterit oli ehitatud aastatel 1971 kuni 1990. Tehingute aastane juurdekasv oli 7,8%, hinnad kasvasid aasta jooksul 7%, misjuures oli keskmine ruutmeetri hind 1164 eurot.

 

Meedia meist:

 

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu õnnitleb kõiki Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul!

Meil on hea meel, et Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu aitab koos teiega kaasa meie riigi arengule ja jõukusele.

Riigi ülesehitamine nõuab selget strateegiat ja järjekindlat lähenemist. See on ainus viis majanduskasvu ja sellest tulenevalt tavainimeste jõukuse saavutamiseks. Sama lähenemisviisi järgime ka meie: lisaks sellele, et teie hoiuste suurendamiseks rakendatakse tõhusaid strateegiaid, esitab Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu regulaarselt ettepanekuid Eesti seadusandluse täiustamiseks.

Nagu legend ütleb, ei saa Tallinn kunagi valmis. Teisisõnu on ka riigi ülesehitamine, majandusliku heaolu parandamine ja seadusandliku aluse täiustamine protsess, mis nõuab pidevaid jõupingutusi. Me teeme kõik endast oleneva, et see kannaks väärikat vilja.

Palju õnne, kallis Eesti!

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu: Maksueksituste vältimiseks on targem pöörduda spetsialisti poole

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhtkond on veendunud, et uute nõuete korrektseks täitmiseks maksuvaba miinimumi arvestamisel peavad Eesti elanikud spetsialistide poole pöörduma.

Uue seaduse kohaselt peab iga maksumaksja, kaasa arvatud töötavad pensionärid, tegema 2018.aasta alguseks oma oodatava tulu põhjal otsuse, millises ulatuses ta kasutab igakuiste väljamaksete puhul maksuvaba miinimumi.

Nagu märgib Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juht Maksim Sorokin, võeti vastu täiendav maksumuudatus. Uue dokumendi kohaselt on töötavatel pensionäridel, kes saavad nii pensioni kui töötasu, õigus arvestada maksuvaba tulu kahes kohas ja esitada avaldus konkreetse maksuvaba summa kohta nii Sotsiaalkindlustusametile kui tööandjale.

Kui inimese kuusissetulek ei ületa 1200 eurot, on maksuvaba miinimum 500 eurot. Neile, kelle tulu ületab 2100 eurot kuus, ei kehti maksuvaba miinimum ja kõigil ülejäänutel tuleb arvutada oma maksuvaba miinimum valemi abil, millega saab tutvuda Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhi Maksim Sorokini sõnul tuleb oma tulu arvutamisel olla äärmiselt tähelepanelik. „Küsimus on selles, et tuluna läheb arvesse praktiliselt kõik: palk, pension, hoiuste intressid, kinnisvaralt saadav üür, koondamishüvitis, töötuskindlustuse väljamaksed jne. Erandiks küll stipendiumid, töövõimetoetus ja töötutoetus. Seetõttu soovitame vigade vältimiseks konsulteerida spetsialistiga, kes oskab täpselt välja arvutada maksuvaba miinimumi, ütles Sorokin.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu rõhutab, et hoiuste intresside väljamaksed arvestatakse aastatulu hulka, kuid avaldust maksuvaba miinimumi arvestamiseks ei saa hoiu-laenuühistule esitada, kuna miinimumi rakendab vaid tööandja. Siin tuleks teada, et vastavalt tulumaksuseadusele peavad hoiu-laenuühistud tulumaksu kinni ja kannavad selle Maksu- ja Tolliametile üle intresside väljamaksmisel ning selline kord jääb kehtima ka uue seaduse jõustumisel.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu spetsialistid pööravad tähelepanu ka sellele, et tuluna lähevad arvesse kolmanda pensionisamba väljamaksed. Kui pensionäri kuusissetulek ületab seetõttu 1200 eurot, tasub tal põhjalikult mõelda, kuidas on optimaalne kolmanda samba väljamakseid kasutada: võimalik on ühekordne väljamakse või olemasoleva summa jagamine mitmele aastale.

 

Lisainfo:

Tel +372 5330 9933
E-post: press@ere.ee
www.ere.ee

 

Meedia meist:

ADAUR

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu: Pangad püüavad vältida kinnisvaraturu ülekuumenemist

delfi

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu spetsialistide andmetel võitlevad pangad edukalt kinnisvaraturu ülekuumenemisega, kuigi laenude intressimäärad on endiselt madalad. 2016. aastal lükkasid pangad tagasi enam kui kolmandiku laenutaotlustest ning 10% taotlusi rahuldati väiksemas mahus.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul aitab mõningane eluasemelaenude protsendimäära kasv kaasa laenuportfelli kasvu aeglustumisele. „Kui kolm-neli aastat tagasi kasvas väljastatud eluasemelaenude maht 19-21% aastas, siis mullu oli see näitaja tagasihoidlikum – kõigest 10%,“ teatas Sorokin.

Vaatamata kinnisvarahindade kasvule, mis viimastel aastatel oli stabiilselt ligikaudu 8%, kinnisvaraturu ülekuumenemist Eestis tõenäoliselt ei tule. „Kommertspangad on viimasel ajal karmistanud oma nõudeid tagatise suuruse ning laenude summa ja tähtaja osas. Rõõmustab see, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teates, et Eestis hüpoteeklaenude valdkonnas rakendatavaid finantsjärelvalve meetmeid võib pidada piisavaks ja adekvaatseks stabiilsuse säilitamiseks laenuturul,“ märkis Maksim Sorokin.

Sealjuures on Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juht kindel, et tänane kinnisvaraturu kasv on tingitud ajutistest asjaoludest. „Praegu võime näha kiiret palgakasvu, elanikkonna koondumist suurtesse linnadesse ning 80-ndate lõpus sündinud inimeste väljumist turule. Kuid arvestades pankade laenupoliitika karmistumist, on ettevõtlus sunnitud otsima alternatiivseid rahastamisvõimalusi, näiteks, hoiu-ja laenuühistutes,“ teatas Maksim Sorokin.

 

 

Lisainfo:

Tel +372 5330 9933
E-post: press@ere.ee
www.ere.ee

 

Meedia meist:

DELFI

Tänu Eesti Arengu Hoiu-laenuühistule muutub kadunud inimeste otsimine lihtsamaks

2017. aasta kevadel ja suvel pakkus Eesti Arengu Hoiu-laenuhistu rahalist abi Sihtasutusele Kadunud, mis juba kaheksa aastat aitab korraldada ja viia läbi kadunud inimeste otsinguid. Sellise koostöö tulemusel said fondi aktivistid uuendada otsinguoperatsioonide läbiviimiseks vajaliku professionaalse varustuse ning viia läbi koolieelikutele suunatud õppeprogrammi.

Nimelt õnnestus ehitada allveekaamera, mis lubab uurida tiike ja väikseid järvi.  Tehnilisel poole pealt jälgisid kaamera monteerimist Tartu klubi Maremark professionaalsed sukeldujad.

Lisaks oli soetatud uus generaator, mille tehnilised näitajad vastavad Päästeameti nõudmistele ning oli tellitud spetsiaalne metalliotsija, mis lubab avastada kadunud inimeste riiete metalldetaile isegi läbitamatus poris.

Ning lõpuks viidi Päästeameti poolt korraldatud laste metsalaagris Soomaal läbi koolieelikutele suunatud õppeprogramm, kus käsitleti ohutuse küsimusi looduses viibimise ajal. Ürituse raames kõlanud loengute alusel luuakse lähimal ajal õppevideo, mis saadetakse koolidele.

Iga aasta läheb Eestis kaduma kümneid inimesi: nii pensionäre kui lapsi. Tihtipeale puuduvad riiklikel struktuuridel rahalised vahendid ja inimjõud, et viia läbi suuremahulisi otsinguoperatsioone ning kadunud inimesi tuleb otsida sugulastel ja lähedastel. Just sellepärast on meie arvates oluline toetada ühiskondlikke organisatsioone, mis aitavad meeleheites sugulastel otsida kadunud inimesi

 

Lisainformatsioon:
Tel +372 5330 9933
E-post: press@ere.ee

www.ere.ee

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu: Eesti kinnisvarahinnad kasvavad kaks korda kiiremini kui Leedus

Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu spetsialistide andmete kohaselt on viimased kuus aastat elamukinnisvara hinnad Eestis kasvanud kaks korda kiiremini kui Leedus ning poolteist korda kiiremini kui Lätis. Kui 2010.—2016. aastal keskmine kasvutempo Eestis oli 8,2% aastas, siis Lätis ja Leedus oli see näitaja vastavalt 5,2% ja 3,8%.

Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu juhatuse liikme Maksim Sorokini sõnul arengud elamukinnisvara turul Baltimaades on viimastel aastatel olnud ebaühtlased. „Lähtepunktiks võib lugeda 2007.-2008. aastal kujunenud majandusolukorda, kui paari aastaga kukkusid kinnisvarahinnad Baltimaades 35-45%. Kui Eestis toimub taastumine suhteliselt dünaamiliselt, siis Läti ja Leedu on tänaseks alles poolel teel buumiaegse tasemeni,“ teatas Maksim Sorokin. Tema sõnul tähendab taoline olukord lisavõimalusi investoritele. „Me jälgime pidevalt olukorda naaberriikides ning tegeleme investeerimismahtude suurendamisega,“ teatas Sorokin.

Eurostati andmetel Kesk- ja Ida-Euroopas konkureerivad meiega kinnisvarahindade kasvu osas ainult Tšehhi ja Ungari, kus aasta keskmine näitaja ületas samuti 8%. Enamuses regiooni riikides, sh Slovakkias, Bulgaarias ja Rumeenias jäi kasv 3-4% piiridesse, aga Poolas, Sloveenias ja Horvaatias hinnad ei ole masu ajast praktiliselt tõusnud. Kasvu on täheldatud alles paaril viimasel aastal ning selle tempo ei ületa 1-2%.

Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu juhatuse liige Maksim Sorokin märkis, et samas on enamuse regiooni riikide kinnisvaraturul 2016. aastal täheldatud hinnakasvu hoogustumist. „Põhjus peitub mitte ainult majanduse elavnemises, vaid ka suurenenud välisinvesteeringutes kinnisvarasse,“ on Sorokin kindel. Samas on ta veendunud, et lähiaastatel jõuavad Läti ja Leedu meist elamukinnisvara hindade kasvu poolest ette. „Lätis ja Leedus on piisavalt kasvuruumi,“ teatas Sorokin.

 

Lisainformatsioon:
Tel +372 5330 9933
E-post: press@ere.ee

www.ere.ee

Eesti Arengu HLÜ toetab rahandusministeeriumi plaane tugevdada kontrolli HLÜ tegevuse üle

Eelmisel nädalal teatas rahandusministeerium oma kavatsusest üle vaadata Eesti hoiu-laenuühistute (HLÜ) tegevuse reguleerimise skeemi, pakkudes turuosalistele 31. oktoobriks esitada oma visioon olukorrast. Nagu teatas Eesti Arengu HLÜ juhatuse esimees Maksim Sorokin, on rahandusministeeriumi selline algatus igati tervitatav.

ERE Grupp usub, et hoiuste turvalisuse tagamise probleemi aitaks lahendada Eesti Panga juhatuse all loodava erikindlustusfondi loomine, kus hoitaks 2,5% kõigi riigis registreeritud HLÜ-de hoiustest, st seadusandluses sätestatud kohustusliku garantiifondi vahenditest pool. Kui mõnel turuosalisel tekivad finantsprobleemid, saaks osa sellise fondi vahenditest kasutada intressivaba laenuna raskustes ühistule. Meie ettevõte esitas sellise ettepaneku juba aprillis 2017.

Väärib meenutamist, et praegu, vastavalt hoiu-laenuühistute seadusele on iga ühistu kohustatud kandma igal aastal 20% netopuhaskasumist oma reservkapitali, samuti hoidma 5% oma liikmete hoiuste mahust garantiifondis erapangakontodel.

Lisaks hõlmavad meie ettepanekud HLÜ turu reguleerimise karmistamiseks hoiu-laenuühistute põhikirjajärgse kapitali minimaalmahu suurendamist 25000 eurolt 100000 euroni.

Loodame, et rahandusministeerium kaalub meie ettepanekuid uue seaduseelnõu koostamisel, mis muudaks olukorra HLÜ turul läbipaistvamaks.

 

Lisainformatsioon:
Tel +372 5330 9933
E-post: press@ere.ee

www.ere.ee

 

ERE Grupp: valitsusel on vaja tegeleda Ida-Virumaa arengukavaga

delfi

Ettevõtte ERE Grupp juhtkonna hinnangul peab Eesti valitsus tegelema keskmise suurusega ettevõtete toetamisega ja investeeringukava koostamisega Ida-Virumaa piirkonna arenguks. ERE Grupi spetsialistid on veendunud, et kava peab hõlmama mitte ainult taristuprojektide arendamist, vaid ka maksusoodustusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

ERE Grupi juhatuse esimees Maksim Sorokin on veendunud, et seni ei ole suudetud avada kogu Kirde-Eesti potentsiaali. “Ida-Virumaa on ainulaadne piirkond juba olemasoleva suurettevõtete süsteemiga, kuid keskmise suurusega ettevõtted sageli ei saa riigi ametivõimudelt vajalikku toetust,” – ütles Sorokin. Tema sõnul tuleb keskenduda abi andmisele ettevõtetele, mis tegelevad logistikaga, põlevkivi-keemiauuringutega ning innovatsiooniga energeetika valdkonnas.

“Kui rääkida kindlatest meetmetest selliste ettevõtete toetamiseks, siis see ei pruugi ainult olla stardikapitali eraldamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt EAS, vaid ka maksusoodustused või alade võimaldamine tegevusteks soodsatel tingimustel,” – ütles Maksim Sorokin. Lisaks peab ettevõtetele tema arvates osutama abi projektide kirjutamisel ELi fondidest toetuste saamiseks.

“Tänase seisuga on näiteks võimalus saada vahendeid ELi struktuuri- ja investeeringufondidest ettevõtte arenguks ja uuteks teaduslikeks lahendusteks, aga väikeste ettevõtete juhtidel Eesti kirdeosas sageli puudub pädevus nõuetekohaseks projekti kirjutamiseks ja vastava taotluse esitamiseks. Selles osas võiks riik pakkuda ettevõtetele teatavat tuge,”- ütles Sorokin.

Hiljuti sai teatavaks, et riikliku investeeringukava koostamine Ida-Virumaa arenguks on toppama jäänud valitsuses tekkinud erimeelsuste tõttu, mis on seotud rahastamise küsimustega. Sellest teatas kuu algul ajaleht Postimees viitega väljaandele Põhjarannik.

 

Lisainformatsioon:
Tel +372 5330 9933
E-post: press@ere.ee

www.ere.ee

 

Meedia meist:

DELFI

ERE Grupp viis ellu Tartu Lastekliinikumi patsientide unistused

mup-logo

Tänu ERE Grupi toetusele korraldati mai kuus Tartu Lastekliinikumi väikeste patsientide ja nende emade jaoks imeline teadusshow kuulsa näitleja Märt Avandi osalusel.

Lapsepõlv on meist igaühe kõige eredam eluperiood. Seetõttu peab ERE Grupp tähtsaks kinkida rõõmu minuteid haigetele lastele, kel on niivõrd sageli puudu positiivsetest emotsioonidest ja eredatest muljetest. Alates Märtsist 2017 toetame heategevusfondi Minu Unistuste Päev, mis tegeleb raskelt või krooniliselt haigetele lastele abi korraldamisega. Tänu sellele koostööle said Tartu Lastekliinikumi väikesed patsiendid võtta osa põnevast showst.

Pidu algas suure tralliga, väikeste laste rõõmsa naeru saatel. Lapsed said oma silmaga näha kuivõrd põnevad saavad olla tõelised teaduslikud eksperimendid. Küll aga peamiseks kingituseks lastele ja nende emadele oli peole tulnud kuulus näitleja Märt Avandi, kes hea meelega jagas vastuseid igasugustele küsimustele.

E2-3_huge E3-3 E7-2

 

 

 

 

 

 

Heategevusfondi Minu Unistuste Päev peamine ülesanne on täita raskelt või krooniliselt haigete laste individuaalseid unistusi ja ERE Grupi toetusel sai ellu viidud veel ühe haige lapsega perekonna kauaaegne unistus – külastada Linnanmäki lõbustuspargi Helsinkis. Me loodame väga, et sellised eredad päevad annavad lastele jõudu võitluseks haigusega.

ERE Grupp aitab regulaarselt ka lastekodude kasvandikke. Nõnda näiteks külastasid aastal 2015 Haiba Lastekodu lapsed ja Viimsi Perekodu kasvandikud ERE Grupi toetusel lavastust „Pipi Pikksukk“ Rahvusooperis Estonia. Aastal 2014 said ostetud koolitarbed Tallinna Lastekodu Maarjamäe Keskuse kasvandikele ning samuti korraldasime nendele mustkunstniku esinemise. Aastal 2013 kinkisime kodutehnika komplekti Tallinna Lastekodu Mustamäe Keskuse imikute ja puuetega laste majale. Aastal 2012 korraldasime haridus-meelelahutusürituse Tallinna Lastekodu Maarjamäe Keskuse kasvandikele.

ERE Grupi peamised hetegevuse suunad on lapsed ja sport.

 

Lisainformatsioon:
Tel +372 5330 9933
E-post: press@ere.ee

www.ere.ee

 

Üritusest täpsemalt:

Emadepäev Tartu Lastekliinikus

ERE Grupp: hoiuste turvalisuse tagamiseks on Eestis vaja luua kindlustusfond

postimees

Hoiu-laenuühistute (HLÜ) kiiresti kasvava turu tingimustes on Eestis vaja luua kindlustusfond võimalike kriisiolukordade ennetamiseks, arvab Eesti Arengu HLÜ juht ja ERE Grupi juhatuse esimees Maksim Sorokin. Tema sõnul suudaks see samm koos HLÜ-de nõuete karmistamisega aidata tagada hoiustajate raha säilimine.

Praegu on hoiu-laenuühistu seaduse kohaselt iga ühistu  kohustatud kandma igal aastal 20% puhastulu oma reservkapitali, samuti hoidma 5% oma liikmete hoiuste mahust garantiifondis erapankade kontodel. Siiski nendest nõuetest ERE Grupi hinnangul ei piisa hoiuste täieliku turvalisuse tagamiseks. Sorokin usub, et seda probleemi aitaks lahendada spetsiaalne kindlustusfond Eesti Panga haldusalas, kus hoitaks kõigi riigis registreeritud HLÜ-de 2,5% varast, mis on pool garantiifondi kohustuslikest vahenditest.

“Kui ühel turuosalisel tekivad rahaprobleemid, saab osa sellise fondi vahenditest kasutada intressivaba laenuna raskustes ühistule”, ütles Sorokin. Seejuures peab sellise fondi loomisega tema sõnul kaasnema uute seadusandlike nõuete kehtestamine hoiu-laenuühistutele.

“Juba 2017. a. veebruaris esitas ERE Grupp kava HLÜ turu reguleerimise karmistamiseks. Peamised ettepanekud: hoiu-laenuühistute osakapitali minimaalse summa suurendamine 25000 eurolt 100000 eurole, samuti liikmete arvu nõuete karmistamine sellistes ühistutes,” teatas Sorokin. ERE Grupi juhi hinnangul peaks nende arv kasvama vähemalt 50 inimeseni.

 

Lisainformatsioon:
Tel +372 5330 9933
E-post: press@ere.ee

www.ere.ee

Meedia meist:

Postimees

ERE Grupp aitab kaasa kadunud inimeste otsingutele

2017 aasta aprillist toetab ERE Grupp fondi „Kadunud SA“, mis tegeleb teadmata kadunud inimeste otsingutega. ERE Grupi toetusel soetab fond uusi seadmeid otsinguoperatsioonide tõhusaks läbiviimiseks.

Igal aastal kaob Eestis kümneid inimesi – nii pensionäre kui ka lapsi. Sageli ei jätku ametlikel organisatsioonidel inim- ega finantsressursse suuremahuliste otsinguoperatsioonide läbiviimiseks ning kadunute otsimine jääb nende sugulastele ja lähedastele. Sellel põhjusel peame oluliseks osutada toetust ühiskondlikele organisatsioonidele, mis tulevad appi kadunud inimeste meeleheitel sugulastele.

Juba kaheksa aasta vältel aitab fond „Kadunud SA“ otsinguoperatsioonide korraldamisel ja läbiviimisel ning samuti viib läbi koolitusüritusi, mille teemad varieeruvad ohutusreeglitest metsade külastamisel kuni võitluseni inimkaubanduse vastu.

Meie rahalisel toetusel soetab fond uusi professionaalseid seadmeid teadmata kadunute inimeste tõhusaks otsinguteks: veealune kaamera siseveekogude uurimiseks, kütusel töötav elektrigeneraator ning samuti professionaalne metalliotsija. Lisaks viiakse läbi koolieelikutele mõeldud seminar, mis on pühendatud ohutu käitumisele looduses.

 

Lisainformatsioon:
Tel +372 5330 9933
E-post: press@ere.ee

www.ere.ee

Hoiu-laenuühistu muutub väärt alternatiiviks pensionifondile

ERE Grupi spetsialistide arvates võib plaanitud pensionireform, mille tulemusel pensioni esimest sammast hakatakse arvestama tööstaaži, mitte aga sissetuleku alusel, nagu seda tehakse praegu, põhjustada töötajate palkade külmutamist erasektoris ning võib tulevikus mõjutada negatiivselt nende pensionide suurust.

ERE Grupi juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul paneb pensionikindlustuse esimese samba sidumine töötaja tööstaaži suurusega sisuliselt mõtlema töötajate palkade tõstmise otstarbekohasusele. Kui varem põhjustas töötasu tõstmine sotsiaalmaksu väljamaksete suurendamise ehk mõjutas otse pensioni põhiosa suurust tulevikus, siis uus pensionisüsteem sunnib inimesi otsima uusi võimalusi muretu vanaduspõlve kindlustamiseks. Sellises olukorras on mõtet kaaluda alternatiivseid pensioniks säästmise võimalusi, sest pensionifondide tulususe protsendid jäävad samuti üsna madalaks

„Üheks selliseks võimaluseks on tänapäeval populaarsust koguvad investeerimised hoiu-laenu ühistutesse (HLÜ). Peamine põhjus on selles, et nende tulusus on klassikaliste pensionifondide näitajatest kõrgem,“ ütles Maksim Sorokin.

Tema sõnul on iga hoiustaja peamiseks eesmärgiks saavutada oma investeeringute suurim tõhusus. Kasulikum on investeerida mitte osa palgast vaid dividendid, sest need ei ole maksustatavad sotsiaalmaksuga. Ka tavatöötaja võib olla dividendide saaja. Selleks võib firmaomanik anda töötaja käsutusse osa ettevõtte aktsiatest või osakutest palga tõstmise asemel ning maksta talle igal aastal dividende, mida töötaja omakorda võib investeerida kõige kasumlikumatesse finantsvahenditesse.

„Saades dividende, mida ei maksustata sotsiaalmaksuga, saab töötaja kasutada neid vahendeid säästmiseks. Selline olukord on soodne nii tööandjale, kes saab lojaalse töötaja, kui ka töötajale endale, kes tagab oma vanaduses parema finantsolukorra,“ on Sorokin veendunud.

ERE Grupi juhi sõnul hakkab riskitase investeeringutel HLÜsse tulevikus alanema. Seoses aktiivsuse kasvuga antud finantsturu sektoris, tegime veebruari alguses ettepanekud selle valdkonna läbipaistvuse suurendamiseks ja hoiustajatele täiendavate garantiide pakkumiseks. Kõne all on hoiu-laenuühistute põhikapitali minimaalse mahu suurendamine ning samuti nõuete karmistamine selliste ühistute liikmete arvu suhtes,“ lausus Sorokin.

ERE Grupp on 2005. aastal asutatud ettevõtete grupp, mis tegeleb finantsteenuste ja laenude pakkumise, äriprojektide rahastamise ja kinnisvara investeeringutega. Ettevõtete grupi finantstegevuse valdkonnaks on traditsioonilised ettevõtlusalad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.

 

Lisainformatsioon:
Tel +372 5330 9933
E-post: press@ere.ee

www.ere.ee

Meedia meist:

ADAUR 

 

ERE Grupp sai heategevusfondi Minu Unistuste Päev kuldseks toetajaks

Märtsist 2017 toetab ERE Grupp heategevusfondi Minu Unistuste Päev, mis tegeleb raskelt või krooniliselt haigete lastele abi korraldamisega. Tänu ERE Grupi osalemisele saab fond viia mitme väikese patsiendi unistused ellu.

Arvame, et lapsepõlv on kõige eredam eluperiood, seepärast peab ERE Grupp oluliseks kinkida rõõmu minuteid haigetele lastele, kellel on sageli puudu positiivsetest emotsioonidest ja eredatest muljetest.

Heategevusfondi Minu Unistuste Päev ülesanne on täita krooniliselt ja raskelt haigete laste individuaalseid unistusi. Lisaks korraldatakse lastele, kes pikemat aega viibivad haiglates või kodusel ravil lõbusaid grupiüritusi. Soovime, et need tooksid rohkesti naeru ja naeratusi.

Väikestele patsientidele on tähtis, et nende unistused saaksid teoks. Loodame, et sellised üritused pakuvad neile tuge.

ERE Grupp aitab regulaarselt ka lastekodude kasvandikke. Nõnda näiteks külastasid aastal 2015 Haiba Lastekodu lapsed ja Viimsi Perekodu kasvandikud ERE Grupi toetusel lavastust „Pipi Pikksukk“ Rahvusooperis Estonia. Aastal 2014 said ostetud koolitarbed Tallinna Lastekodu Maarjamäe Keskuse kasvandikele ning samuti korraldasime nendele mustkunstniku esinemise. Aastal 2013 kinkisime kodutehnika komplekti Tallinna Lastekodu Mustamäe Keskuse imikute ja puuetega laste majale. Aastal 2012 korraldasime haridus-meelelahutusürituse Tallinna Lastekodu Maarjamäe Keskuse kasvandikele.