Ettevaatust: kohtutäiturite tegevused võivad olla ebaseaduslikud!

delfi

Vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, pole võimalik koostada vara aretimise akti kui puudub kirjalik kinnitus selle kohta, et võlgnik on tutvunud kohtutäituri poolt juhitava võla sissenõudmise protsessiga. Ilma arestimise aktita omand ei saa olla pandud sundenampakkumisele. Kuid vaatamata sellele, juhtub, et kohtutäiturid ilma võlgniku teatamiseta ebaseaduslikult panevad võõrast vara enampakkumisele. Akti allakirjutamiseks võlgnikule pakkutakse tulla kohtutäituri juurde. Kui kutsutu ei ilmu kohale, temale saadetakse teade selle kohta, et vara saab olla arestitud ja müüdud võla katteks. Kuller, kelle tööülesannete hulka kuulub kirja võlgnikule üleandmise fikseerimine, võtab temalt allkirja. Ainult peale selle protseduuri, vastavalt järgnevalt esitatud seadusele, varale võib koostada arestimise akti. Tihti tekkib olukord, kus isikut, kellelt kavatsetakse võlga sisse nõuda, erinevatel põhjustel ei saa leida ja teavitada. Tähendab, et seaduslikult arestimise akti koostada ei saa ja ka enampakkumisel võlgniku vara müüa ei tohi. Kuid kasumi saamise eesmärgil, kohtutäiturid leidsid selle situatsiooni eduka lahenduse. See seisneb kättetoimetamise teatise peal allkirja võltsimises. Nii kergelt ja ülbelt petetakse inimesi, kellel pole aimugi oma õigustest ja võimalustest. Lisa: Täitemenetluse seadustik § 24. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamine (2) Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. § 75. Arestimisakt (4) Kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte. Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisest alates. P.S. Mitteametlik tõlge Täitemenetluse seadustik § 24. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamine (2) Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. § 75. Arestimisakt (4) Kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte. Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisest alates.