Millist tüüpi tagatisi enamasti Eestis kasutatakse?

Millist tüüpi tagatisi enamasti Eestis kasutatakse?

Igaüks, kes vähemalt kord on võtnud laenu või avanud hoiuse, on kindlasti kokku puutunud sellise mõistega nagu tagatis. Ja kui sõna hüpoteek on tuttav peaaegu kõikidele, siis muud liiki tagatiste puhul võib kellelgi tekkida palju küsimusi: mis on näiteks registerpant ja mille poolest see erineb kommertspandist. Seepärast oleks kasulik meelde tuletada, millised tagatiste liigid on Eestis enam levinud ja milles seisnevad nende eripärad.

  1. Hüpoteek on paljudele tuttav tagatise liik. Sisuliselt on see kinnisvara tagatis, mida tihti kasutatakse laenu tagamiseks korteri, büroo, maja või krundi ostmisel. Hüpoteegi seadmisel tekib laenuandjal vajalik tagatis puhuks, kui laenuvõtja ei suuda maksta laenukohustusi. Kusjuures selles olukorras hüpoteegipidaja, st isik või organisatsioon, kelle kasuks on seatud hüpoteek, võib nõuda selle kinnisvara sundmüüki kohtutäituri kaudu. Selleks pole vaja isegi kohtuotsust.
  2. Käendus on ka populaarne tagatise liik, eriti õppelaenu taotlejatel, kuigi seda kindlasti kasutatakse ka muude rahaliste tehingute sõlmimisel. Siin on tagatiseks käendaja enda finantstagatised ja talle kuuluv vara. See tähendab, et käendaja võtab endale kohustused võlausaldaja ees selles, et laenusaaja täidab oma kohustused selle sama laenuandja ees. Kui laenusaajal tekivad võlad, siis neid tuleb maksta just nimelt käendajal koos võlgnikuga. Kusjuures olukorras, kus käendajaid on mitu, kannavad nad solidaarselt koos laenusaajaga vastutust võetud kohustustega seoses.
  3. Sõiduki registerpant. Sellist liiki tagatist võib nimetada omamoodi auto “hüpoteegiks“. Kui tegelikku hüpoteeki võib seada ainult kinnisvarale, siis registerpanti saab seada ka vallasvarale, enamasti sõidukile. Ja täpselt samamoodi tekib laenuandjal võimalus sunniviisiliselt müüa tagatisvara (sõiduki) laenusaaja võlakohustuste katteks. Registerpandi seadmiseks sõiduautole tuleb veenduda, et sõiduk on registreeritud liiklusregistris ning pärast seda kanda sinna andmeid registerpandi seadmise kohta.
  4. Osapant. Pant seatakse osaühingu osale või aktsiaseltsi aktsiale, mis kuulub konkreetsele omanikule, enamasti laenusaajale. Nii satub tagatise alla selle ettevõtte kogu vara või osa sellest. Seaduse kohaselt on osanikul õigus käsutada oma osa oma äranägemise järgi, sealhulgas kasutada seda täielikult või osaliselt tagatisena, kuid laenuandjal on võlakohustuste täitmata jätmise korral õigus müüa vara või muid aktivaid omava ettevõtte osasid.
  5. Kommertspant. Seda tagatise liiki võib seada Eesti äriregistris registreeritud ettevõtete või eraettevõtjate kogu vallasvarale. Kusjuures selle tagatise peamiseks eripäraks on see, et sisuliselt jääb vara ise omaniku omandisse, kuid kantakse tagatiste spetsiaalsesse registrisse – kommertspandi registrisse. Tuleb arvestada ka seda, et kommertspant laieneb kogu ettevõtja varale mis tal pandi seadmise ajal on, aga ka mis tahes varale, mis omandatakse pärast seda.

Need on peamised tagatise liigid, mida kasutatakse Eesti territooriumil. Muidugi, igal neist on oma eelised ja puudused, seepärast soovitame teil hoolikalt lugeda dokumente ja põhjalikult uurida teavet tagatise vormistamisel.