Pensioniks tuleb kõrvale panna juba noorena

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhtkond on veendunud, et pensioniks tasub hakata koguma juba noores eas. Ainult selliselt on õige planeerimisega võimalik tagada vanas eas korralik sissetulek. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu hinnangul ei tasuks arvestada üksnes riikliku pensionikindlustussüsteemiga.

Statistika kohaselt oli eelmise aasta keskmine teise pensionisamba väljamakse 58,22 eurot kuus, mis tähendab, et pensionärid said arvestada mitte enam, kui 400 euroga kuus. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul kinnitab see veel kord, et pensioni kogumist tuleb alustada juba noorelt. „Eeldades, et praegused pensionärid ühinesid pensionikindlustuse teise sambaga kohe pärast selle käivitamist 2001. aastal, olid nad sel ajal veidi üle 40 aasta vanad. Just seepärast lisandub nende pensionile vaid alla 60 euro,“ ütles Sorokin. „Kui neil oleks olnud võimalus hakata raha koguma 20 aastat varem, oleks pensionilisa palju suurem.“

Maksim Sorokin on kindel, et praegustel noortel ei tasu arvestada vaid pensionikindlustuse teise samba kohustuslike säästudega. „Mõistlikum oleks kaaluda korraga erinevaid säästmisvariante: nii kolmandat pensionisammast, kus väljamaksete suurus sõltub ainult hoiustaja võimalustest, kui ka mitmesuguseid klassikalisi investeerimisvahendeid ning sissemakseid hoiu-laenuühistutesse,“ teatas Maksim Sorokin. Tema sõnul on praegu põhiprobleemiks noorte endi madal vastutus. „Hiljuti tegi SEB Pank uuringu, mille käigus selgus, et pensioniks paneb praegu kõrvale vaid 43% Eesti elanikest. Samal ajal ei kontrolli umbes 80% küsitletutest üldse oma tulevase pensioni suurust ning paljusid ei huvita see küsimus üldse,“ ütles Sorokin.

Tema sõnul võiksid olukorda muuta üldhariduskoolide tasandil finantskirjaoskuse erikursused. „Pangaliit korraldab igal aastal finantskirjaoskuse kuud, mille käigus pankade esindajad räägivad õpilastele finantsprotsesside alustest, sealhulgas vajadusest investeerida oma vanaduspõlve heaolusse. Kuid üks kuu aastas pole ilmselgelt piisav. Selliseid tunde tuleks koolis püsivalt läbi viia,“ on Sorokin kindel.